Treenimise saladused – kas neid on?

Treenimise saladused – kas neid on? Ja mida oleme aastate jooksul päriselt avastanud.

Treener Risto pilgu läbi.

Küsitakse tihti.

Treeneritelt, YouTube’i videotes, sotsiaalmeedia kommentaarides, sõprade ringis pärast trenni.

“Mis on saladus?”

“Mis see üks asi on, mida tippsuusatajad teavad ja mina ei tea?”

“Mingi nipp peab ju olema.”

Ja ma saan aru, miks inimesed nii küsivad. Me elame maailmas, kus iga reklaam lubab tulemusi kahe nädalaga. Iga influencer müüb “salajast meetodit”. Iga uus treeningrakendus väidab, et nemad on leidnud midagi, mida teised ei tea.

Nii et ma vastan otse.

👉 Saladusi ei ole.

Aga.

On asju, mida enamik inimesi ei taha kuulda.

Ja on asju, mida me oleme SkiMasteris aastaid treeneritöö käigus avastanud – mitte laboris, vaid rajal, treeningutel ja väga paljude inimeste arengulugusid jälgides.

Need ei ole saladused. Need on tõed. Ja nagu kõik tõed – need on lihtsad, ebamugavad ja töötavad.

Esmalt: miks me üldse usume, et saladusi on?

See on psühholoogiline lõks.

Inimaju otsib kiireid lahendusi. See on evolutsioon – esivanemad, kes leidsid toiduallika kiiresti, elasid kauem. Aju armastab lühiteid.

Ja sport on täpselt vastupidi.

Sport on pikk tee. Sport on korduv tegevus. Sport on ebaõnnestumine, parandamine, uuesti proovimine – ja siis lõpuks, kaugel tules, natuke parem tulemus.

Kuid meil on raske seda vastu võtta. Nii et me otsime saladust.

Me vaatame tippsportlast ja küsime: “Mida tema teeb teisiti?”

Ja vastus on tavaliselt: “Sama asja. Ainult kauem. Ja paremini.”

See ei ole seksikas vastus. See ei lähe viraalseks. Aga see on tõsi.

Avastus nr 1: Keha ei valeta.

Üks esimesi asju, mida treenerina õpid, on see:

Keha ei valeta. Inimesed valetavad kehale.

Mitte pahatahtlikult. Sageli ei teagi nad, et valetavad.

Näited:

“Ma treenisin intensiivselt kogu nädala.” – aga pulss näitab, et 80% ajast olid tsoonis 2.

“Ma söön tervislikult.” – aga energiapuudus ütleb teist juttu.

“Ma taastun hästi.” – aga uni on 5 tundi ja HRV on madal.

Keha hoiab arvet. Alati.

See on avastus, mida me SkiMasteris päevast päeva näeme. Inimene tuleb ja ütleb, et ta treenimisel ei arene. Ja siis vaatame koos andmeid. Ja andmed räägivad täiesti teist lugu.

Pulsikell ei lase valetada. TrainingPeaks ei lase valetada. Uni, toitumine, stress – need kõik kirjutavad oma loo keha sisse.

Praktiline järeldus: Alusta mõõtmisest. Mitte selleks, et ennast piinata numbritega. Vaid selleks, et näha reaalsust. Sest ainult reaalse pildi pealt saab midagi muuta.

Avastus nr 2: Aeglane on kiire.

See kõlab paradoksaalselt.

Aga see on üks kõige võimsamaid asju, mida spordis mõista.

Me näeme seda mustrit järjepidevalt. Inimene tuleb SkiMasteri juurde. Ta on harjunud treenima “tundega” – ehk siis igal treeningul pingutama nii, et higistab, väsib, tunneb, et tegi midagi.

Ja siis palume, et treeni aeglasemalt.

Päris aeglaselt liikuda.

Pulss alla 140. Vahel alla 130.- kas suudad?????? 😉

Esimene reaktsioon on peaaegu alati: “Aga see ei ole ju treenimine. See on jalutamine.”- kas ikka on?

Ja siis, kuue kuu pärast, on sama inimene samal pulsil kaks korda kiirem. Tehniliselt puhtam. Aeroobne baas on üles ehitatud. Keha on kohanenud.

See ongi polariseeritud treening. 80% mahust madalas intensiivsuses. 20% päris tugevalt.

Mitte 100% vahepealt – mis on see, mida enamik inimesi teeb: pidevalt “keskmiselt raske”, mitte kunagi piisavalt kerge, mitte kunagi piisavalt raske.- IGILIIKUR OLED 😀

See keskmise intensiivsuse lõks on suusatamises, jooksmises, rattasõidus ja kõigis vastupidavusalades üks suurimaid arengutõkkeid.

👉 Aeglane baas = kiire tulevik.

Kannatust nõuab see ja palju, aga see fck töötab. 1 milj kord läbi testitud.

Avastus nr 3: Tehnika on kiirus. Tehnika on energia.

Suusatamises on see eriti nähtav.

Kaks inimest. Sama füüsiline vorm. Ühel puhas tehnika, teisel mitte.

Lõpptulemus? Puhtama tehnikaga inimene on 10–15% kiirem – ilma extra pingutuseta.

Miks?

Sest iga tehnikaviga on energialeke.

Kui käed töötavad valesti – raiskad jõudu. Kui keha asend on vale – libisemine kannatab. Kui tõukejärg on poolik – kaotad sammust.

Ja see kordub iga liigutusega. Kümned korrad minutis. Kümneid minuteid rajal.

Summa on tohutu.

Me näeme seda SkiMasteri koolitustel regulaarselt. Inimene, kes on aastaid “lihtsalt suusatanud” – ja siis ühe koolituspäevaga muudab ühe asja oma tehnikas. Ja järgmisel ringil on ta minuteid kiirem. Sama inimene. Sama füsioloogia. Lihtsalt parem tehnika.

Tehnika ei ole ekstra. Tehnika ON sport. Kirjuta endale üles ja õpi pähe.

Avastus nr 4: Taastumine on treening.

See on tõenäoliselt kõige rohkem alahinnatud avastus.

Meie kultuur austab pingutust. Higistavat, vaevlevat, “I gave it all” mentaliteeti.

Aga parim treening, mida sa eales teha saad, on see, millest sa täielikult taastud.

Sest kohanemine ei toimu treeningu ajal.

Kohanemine toimub pärast treeningut. Une ajal. Puhkepäevadel. Söömise käigus.

Treening on stiimul. Taastumine on vastus.- POINT

Kui sa ei taastu – sa ei arene.

See ei ole arvamus. See on füsioloogia.

SkiMasteris oleme näinud inimesi, kes treenisid rohkem ja tulemused halvenesid. Olime ka ise alguses nende hulgas. Lisasime mahtu, intensiivsust – ja tulemused halvenesid. Vanasti ja NSVL ajal kõik toimus ainult sellise mentaliteedi aluse. Väsimus kuhjus. Motivatsioon kadus. Vigastused tekkisid.- tulemus taandareng.

Lahendus ei olnud rohkem treenimine.

Lahendus oli parem taastumine.

Uni. Toitumine. Vaimne puhkus. Aktiivsed taastumismeetodid. Ja julgus võtta päev, mil sa lihtsalt ei lähe trenni.

Tugev sportlane ei ole see, kes treenib kõige rohkem.

👉 Tugev sportlane on see, kes treenib kõige targemalt.

Avastus nr 5: Järjepidevus võidab talendi (jäta meelde)

Ma olen näinud palju sportlikult andekaid inimesi.

Loomulikud suusatajad. Kiired, koordineeritud, elegantsed.

Ja ma olen näinud inimesi, kellel see alguses ei tulnud kergelt.

Pärast viit aastat – sageli on pilt täiesti teistsugune, kui esmapilgul oodata võinuks.

Miks?

Sest talent annab eelise alguses. Aga järjepidevus määrab lõpptulemuse.

Inimene, kes treenib kolm korda nädalas järjekindlalt kahe aasta jooksul, saavutab rohkem kui inimene, kes treenib kaks kuud intensiivselt ja siis paar kuud ei tee midagi.- Treener Ristole meeldis noorena suvel pigem puhata ja mängida, kui väga aktiivselt trenni teha. Tulemused kajastusid hiljem suusarajal. Talenti oli küll, aga suvised treeningud jätsid soovida. Enda õigustuseks muidugi oli ka aegu, kui olin väga tubli ja suvel 😉

See on matemaatika.

Ja veel midagi: järjepidev treenimine muudab inimest. Mitte ainult füüsiliselt. Vaid ka psühholoogiliselt. Tekib rutiin. Tekib identiteet. Tekib enesekindlus. Tekib tunne, et “ma olen sportlane” – mitte “ma proovin sporti teha.”

Ja see identiteet on võib-olla kõige tähtsam muutus, mis treeninguga juhtub.

Avastus nr 6: Motivatsioon on vale juht. Süsteem on õige juht.

Motivatsioon on ilus tunne.

Aga see on ebausaldusväärne.

Täna on motivatsioon olemas – homme ei pruugi olla. Ilm on hall. Jalad on rasked. Töö on stressirohke. Treening tundub mõttetu.

Inimesed, kes sõltuvad motivatsioonist, treenivad vahel. Inimesed, kellel on süsteem, treenivad alati.

Süsteem tähendab:

Treeningud on kalendris. Aeg on reserveeritud. Varustus on valmis. Marsruut on teada. Plaan on olemas.

Sa ei pea otsustama, kas minna trenni. Sa oled juba otsustanud. Küsimus on ainult – kas sa järgid oma süsteemi või mitte.

Me soovitame SkiMasteri klientidele alati: ära oota motivatsiooni. Loo süsteem. Järgi süsteemi. Motivatsioon tuleb treeningu käigus – mitte enne.

👉 Alusta, ja tunne tuleb. Oota tunnet – ja sa ei alusta kunagi.

Avastus nr 7: Enamik sportlasi treenib valet intensiivsust.

See on üks valusamaid avastusi.

Ja samas kõige levinum probleem.

Enamik harrastussportlasi treenib liiga kõvasti kergetel päevadel – ja liiga kergelt raskelt päevadel.

See tähendab, et:

Kerge päev, mis peaks olema tõeliselt kerge (pulss alla 130, rahulik tempo, tehniline töö) – muutub “natuke pingutamise” päevaks.

Ja raske päev, mis peaks olema päriselt raske (intervalid, laktaat, intensiivsus) – jääb natuke alla oma potentsiaali, sest keha on juba väsinud eelmistest “natuke pingutamise” päevadest.

Tulemus?

Kesk-intensiivsuse muda – kus sa oled pidevalt poolväsinud, kunagi päriselt puhkamata, kunagi päriselt kõvasti treenimata.

See on tee platoo juurde. Mitte arengu juurde.

Polariseeritud treenimine – kõva on kõva, kerge on päriselt kerge – on see, mis töötab. Mitte ainult teoorias, vaid praktikas. Meie klientide praktikas. Meie endi praktikas.

Avastus nr 8: Suusatamine õpetab kõike.

See on veidi filosoofiline, aga ma pean seda ütlema.

Suusatamine on üks aus sport.

Rajal ei saa bluffida. Tehnika viga tuleb kohe välja. Füüsiline puudujääk tuleb välja kolmandal kilomeetril. Vaimne nõrkus tuleb välja tõusul.

Aga samas – suusatamine on ka üks andestavam sport.

Iga treeninguga on võimalus paremaks saada. Iga hooaeg alustab puhtalt lehelt. Iga tehniline paranndus lisab kiirust. Iga korralikult ehitatud aeroobne baas kannab sind järgmise talveni.

See õpetab midagi, mis ulatub kaugemale suusatamisest:

Protsessis on väärtus. Mitte ainult tulemusel.

Inimesed, kes suusatavad aastaid järjest – ei muutu ainult paremaks suusatajateks. Nad muutuvad paremaks iseendas. Kannatlikumaks. Järjepidevamaks. Eneseteadlikumaks.

Sport on elu treening. Suusatamine eriti.