Jalgrattur vs murdmaasuusataja – miks suusatamine koormab kogu keha hoopis teistmoodi?

 Visuaalid, mida näeme, annavad väga hea lähtepunkti, et selgitada miks murdmaasuusatamine on füsioloogiliselt üks kõige nõudlikumaid vastupidavusalasid üldse.

Alljärgnevalt selgitan neid võrdlusi treeneri vaatenurgast, lahti rääkides nii kehaasendid, lihastöö, energiakasutuse kui ka vaimse koormuse.


1. Kehaasend ja lihastöö: alakeha vs terve keha

🚴 Jalgrattur

Jalgrattasõidus on liikumine valdavalt alakehakeskne:

  • Reied, tuharad ja sääred teevad põhitöö

  • Ülakeha on suhteliselt staatiline

  • Käed ja kere stabiliseerivad, mitte ei loo liikumist

See tähendab:

  • Südame-veresoonkonnale on koormus suur, kuid lihastöö on fokusseeritud

  • Hapnikutarbimine on kõrge, kuid jaotub väiksemale lihasmassile

  • Energiakasutus on efektiivsem ja paremini kontrollitav

🎿 Murdmaasuusataja

Suusatamises toimub terve keha liikumine:

  • Jalad + käed + kere + süvalihased töötavad samaaegselt

  • Ülakeha ei stabiliseeri, vaid aitab aktiivselt edasi liikuda

  • Suusakeppide töö lisab tohutu koormuse ülakehale

👉 Tulemus:

  • Südame peab korraga varustama hapnikuga kahte suurt lihasmassi (jalad vs käed/kerelihased)

  • Tekib nn hemodünaamiline konflikt

  • VO₂max väärtused murdmaasuusatamises on maailma tipptase (tihti >85 ml/kg/min)

See on põhjus, miks suusatamist peetakse üheks kõige nõudlikumaks vastupidavusalaks.


2. Energiatarbimine ja „kalorilõks“

Jalgrattur: tahke toit on võimalik

  • Mõõduka intensiivsuse juures saab süüa tahket toitu

  • Energiavarud on stabiilsemad

  • „Bonk’i“ (energiakrahhi) risk on paremini kontrollitav

Suusataja: vedelast energiast sõltuv

  • Väga kõrge intensiivsus + kogu keha liikumine

  • Närimine ja tahke toidu seedimine muutub raskeks

  • Tekib sõltuvus vedelatest süsivesikutest

👉 Probleem:

  • Kui süsivesikute tarbimine on hilinenud või ebapiisav

  • Glükogeeni „aken“ pärast etappi jääb kasutamata

  • Tekib metaboolne krahh mitmepäevasel võistlusel

See on klassikaline kalorilõks, mida näeme just etapivõistlustel.


3. Kognitiivne koormus ja otsustusväsimus

Valu töötlemine

Suusatamises:

  • Lihased töötavad pidevalt osalises hapnikupuuduses

  • Närvisüsteem saab pidevalt valusignaale

  • Ajul tuleb hoida tehnikat ka tugeva väsimuse tingimustes

Seda kutsutakse tihti „valu koopaks“ – sportlane on füüsiliselt väsinud, kuid peab tehniliselt täpseks jääma.

Logistiline segadus

Etapivõistlustel lisandub:

  • Igapäevane hotellivahetus

  • Varustuse ettevalmistus (suusad, määrded)

  • Ilmastiku ja raja muutused

👉 Tulemuseks:

  • Sajad väiksed otsused päevas

  • Kognitiivsete reservide kahanemine

  • Suurem risk taktikalisteks vigadeks lõpuetappidel


4. Kumulatiivne stress, uni ja immuunsus

„Avatud aken“

Pärast rasket pingutust:

  • Immuunsus langeb ajutiselt

  • Külm õhk (-10…-15°C) kuivatab hingamisteid

  • Haigestumise risk kasvab mitu korda

Esimese öö efekt

  • Uues keskkonnas magab aju „valvel“

  • Sügava une kvaliteet langeb

  • Taastumine on häiritud

👉 Lahendus ei ole ainult treening, vaid:

  • Unelaenu teadlik haldamine

  • Hügieeniline isolatsioon

  • Taastumise planeerimine sama täpselt kui treening


5. Treeneri kokkuvõte – miks see kõik on oluline?

Murdmaasuusatamine ei ole lihtsalt „jalatöö lumel“.
See on:

  • Täiskeha vastupidavusala

  • Närvisüsteemi, südame ja lihaste ühine test

  • Ala, kus võidab mitte ainult tugevam, vaid paremini juhitud sportlane

👉 Harrastajale tähendab see:

  • Õige tehnika säästab energiat

  • Õige toitumine hoiab ära krahhi

  • Õige taastumine võimaldab järjepidevat arengut

Skimasteris läheneme treeningutele just sellest loogikast:
keha + tehnika + taastumine = areng.

Kui soovid suusatada teadlikumalt, tugevamalt ja tervemalt, siis alusta arusaamisest, kuidas su keha tegelikult töötab.


Risto Kõrgemägi
Skimaster treener
Murdmaasuusatamise ja vastupidavustreeningu praktiseerija.